• Põhiline
  • Uudised
  • Egiptuse usupiirangud langevad kokku usulise sallivuse puudumisega

Egiptuse usupiirangud langevad kokku usulise sallivuse puudumisega

Araabia kevadele järgnenud aastal kasvasid Lähis-Ida-Põhja-Aafrika piirkonnas usupiirangud ja Egiptus oli koduks valitsuse kõige intensiivsematele piirangutele. Kuid Egiptuses on valitsuse piirangud seotud ka moslemi avalikkusega, kes on religioosse pluralismi suhtes tunduvalt vähem salliv kui mujal asuvad moslemid.


FT_Egypti_piirangudEelmisel kuul avaldatud Pewi uurimiskeskuse analüüs näitas, et Egiptuses olid valitsuse poolt 2011. aastal religioonile seatud piirangud hõlmanud jõu kasutamist usurühmade vastu; religioosse diskrimineerimise ärahoidmine; islami soosimine teiste religioonide ees; islamist teistele religioonidele ülemineku keelud; mõnede usurühmade häbimärgistamine ohtlike sektide või kultustena; ja piirangud usukirjandusele või ringhäälingule. Kõik need valitsuse piirangud ei olnud mitte ainult Egiptuses, vaid nende piirangute intensiivsus oli kõrgem kui teistes riikides.

Need tegevused teenivad Egiptusele 2011. aasta valitsuse piirangute indeksi 8,9 punkti 10-st - skaala, mille on välja töötanud Pew Research, et hinnata valitsuse piiranguid usule aja jooksul ligi 200 riigis ja territooriumil. See on palju kõrgem kui Lähis-Ida-Põhja-Aafrika riigid tervikuna, kus mediaanindeksiskoor (sh Egiptuse oma) on 5,9.


Egiptuses sarnase aja jooksul (november-detsember 2011) korraldatud avaliku arvamuse küsitlus näitab, et paljud Egiptuse moslemid tunnistavad oma ühiskonnas usuvabaduse puudumist. Küsimusele, kas neil on väga vaba, mõnevõrra vaba, pole liiga vaba või pole üldse vabadus oma usku praktiseerida, vastab vähem kui pool Egiptuse moslemitest (46%) „väga vabalt”. Vähem arvab, et Egiptuse mittemoslemid võivad oma usku praktiseerida väga vabalt (31%). Seevastu Euroopas, Lähis-Idas, Aafrikas ja Aasias küsitletud 39 riigi mediaan, mis moodustab 78% moslemitest, väidab, et neil on väga vabadus oma usku praktiseerida, ja 73% väidab, et oma riigi mittemoslemid võivad oma usk.

Üldiselt kirjeldab umbes üks viiest Egiptuse moslemist (18%) mittemoslemeid mitte liiga vabana või pole üldse vaba oma usu praktiseerimiseks. Egiptuse moslemeid ei muretse tingimata see usuvabaduse puudumine: kaks kolmandikku neist, kes ütlevad, et Egiptuses mitte-moslemid pole liiga vabad või pole kõik vabad oma usku praktiseerima, on see hea asi.

Nagu paljud kogu maailmas küsitletud moslemi avalikkused, soovib enamik Egiptuse moslemitest (74%), et šariaat ehk islami seadus oleks kinnitatud maa ametlikuks seaduseks. Egiptus on siiski üks väheseid riike, kus selge enamus (74%) šariaadi pooldajatest väidab, et nii oma riigi moslemid kui ka mittemoslemid peaksid alluma islami seadustele. Kogu maailmas on mediaan 39% moslemitest, kes pooldavad islamiseaduse kehtestamist, et šariaat peaks kehtima nii moslemite kui ka mittemoslemite suhtes.



Egiptuse moslemid toetavad ka usust taganemise kriminaliseerimist või islami jätmist mõne teise usu heaks. Valdav enamus Egiptuse moslemeid (88%) väidavad, et islamist eemaldumine peaks olema karistatav surmaga. Selle 37 riigi seas, kus küsimus esitati, arvas mediaan 28% moslemitest, et usust taganenute suhtes tuleks kohaldada surmanuhtlust.