Venemaa-Ukraina konflikti küsitluse peamised järeldused

2014. aasta veebruaris tagandati Ukraina president Viktor Janukovõtš pärast mitu kuud kestnud proteste, mille tekitas tema järsk otsus - Venemaa survel - mitte allkirjastada kaubanduslepingut, mis oleks tema riigi Euroopa Liidule lähemale viinud. Mõni nädal hiljem annekteeris Venemaa Krimmi Ukraina oblasti (regiooni) ja varsti pärast seda alustasid mässulised mässu kahes Ukraina idaosas, Luhans’kis ja Donets’is. Alates eelmisel aastal alanud lahingutest on lääneriigid kehtestanud Venemaa suhtes majandussanktsioonid, mis on viinud Vladimir Putini Venemaa ja lääne suhete halvenemise perioodini.


Rohkem toetust Ukraina majanduslikule kui sõjalisele abile

Uus Pewi uurimiskeskuse uuring vaatleb konflikti kaheksa NATO riigi (USA ja Kanada, pluss kuus ELi riiki) ning Ukrainas ja Venemaal, et hinnata, mida tavalised inimesed kriisist arvavad. Kohapealsete julgeolekuolude tõttu hõlmab Ukraina uuring kõiki piirkondi, välja arvatud Luhans’k, Donets’k ja Krimm, ehk ligikaudu 80% elanikkonnast. Konflikti ajal Ukrainas küsitluse läbiviimise kohta leiate lisateavet siit.

Siin on uuringu peamised järeldused:


1NATO avalikkus toetab küll majandusabi, kuid ei soosi Ukraina relvastamist.Enamik kaheksa uuritud NATO riigi inimesi (mediaan 70%) on õnnelikud nähes, kuidas lääneriigid saadavad Ukrainale majandusabi. Paljud toetavad ka Ukraina liitumist NATO-ga ja pooles uuringus osalenud EL-i riikidest pooldavad Ukraina liitumist Euroopa Liiduga. Kuid nende NATO riikide inimesed tegid selgeks, et nad ei toeta relvade saatmist Ukrainasse - vaid 41% mediaan toetas seda. Skeptilisus relvade saatmise osas oli kõige suurem Saksamaal, Hispaanias ja Itaalias, samas kui Ukraina relvastamise toetus oli levinum Poolas, USA-s ja Kanadas.

2 NATO riigid eeldavad, et USA kaitseb Venemaa agressiooni eest.Küsisime inimestelt, kas nende arvates peaks nende riik NATO liitlasele appi tulema, kui liitlane satub tõsisesse sõjalisse konflikti Venemaaga. Kanadas, Poolas ja Suurbritannias elavad inimesed arvasid, et nende riik peaks nende NATO liitlastele appi tulema, kuid sakslased ja itaallased asusid vastupidisele seisukohale. Enamik ameeriklasi (56%) väidab, et USA peaks kasutama sõjalist jõudu, et kaitsta NATO liitlast Venemaa vastu, kuigi seda seisukohta omab rohkem vabariiklasi (69%) kui demokraate (47%).

Kui küsiti, kas Ameerika Ühendriigid tulevad NATO liitlasele appi, arvavad enamused või paljusused igas riigis, et USA kaitseb riiki Venemaa agressiooni eest.



3 Lääs ja Venemaa pole konflikti põhjustanud arvamusel.Keskmine 39% mediaan küsitletud kaheksast NATO riigist ütleb, et Ukraina kriisis on süüdi Venemaa, rohkem kui Venemaa-meelsed separatistid (mediaan 18%), Ukraina valitsus (9%) või lääneriigid (7). %). Ukrainlased on nõus, 45% süüdistab Venemaad Ida-Ukraina vägivallas. Pool Venemaal süüdistab Ukraina kriisis aga lääneriike, näiteks Euroopas ja USAs. Ligikaudu veerand Venemaal (26%) süüdistab Kiievi praegust valitsust, kuid vaid 2% nimetab konflikti peamiseks põhjuseks Venemaad.


4 Venelased kiidavad Putinit hoolimata oma riigi majanduslikest probleemidest.Vaated Venemaa majandusele on viimase aasta jooksul hapnenud, kuna naftahindade langus ja käimasolevad lääneriikide kehtestatud majandussanktsioonid on oma osa võtnud. Sellegipoolest toetavad venelased ülekaalukalt president Vladimir Putini suhtlemist võõrriikidega, nagu USA ja EL, samuti Venemaa majanduse käsitlemist. Ja 62% kiidab Putinit isegi korruptsioonivastase tegevuse eest. Peaaegu üheksa kümnest (88%) venelastest usaldab Putinit rahvusvaheliste asjade korraldamisel, sealhulgas 66%paljuenesekindlust. Üldine usaldus Putini vastu on enne Ukraina konflikti algust kasvanud 19 protsendipunkti.

5Kuna Venemaa riigis levivad positiivsed vaated Venemaa riigile,Saksamaa, EL, USA ja NATO arvamused on muutunud dramaatiliselt negatiivseksalates 2011. aastast.


2015. aastal on Ameerikast positiivne arvamus vaid 15% venelastest, 2011. aastal oli see näitaja 56%. Venemaal suhtub kolmandik Venemaalt (35%) Saksamaale soodsalt, vähem kui poole 2011. aasta omast. Venemaa seisukohtades ELi ja NATO kohta viimastel aastatel.

6 Venelased ja ukrainlased ei nõustu, mida teha Ida-Ukraina piirkondadega,kus separatistlik liikumine on olnud kõige tugevam. Ukrainlased sooviksid, et Luhans’ki ja Donets’i piirkonnad jääksid Ukraina osaks kas samade tingimustega nagu enne konflikti (51%) või suurema autonoomiaga Kiievist (33%). Kuid venelased eelistavad, et piirkond muutuks kas iseseisvaks riigiks (35%) või Venemaa osaks (24%), selle asemel et jääda Ukrainasse (32%).

7Kuigi 85% ukrainlastest sooviks jääda üheks ühendatud riigiks, eelistavad nad sellise tulemuse viimiseks läbirääkimisi.Ligi pool (47%) Ukrainas sooviks pidada läbirääkimisi separatistide ja Venemaaga, samal ajal kui vaid 23% eelistaks sõjalise jõu kasutamist. Need riigi idaosas asuvad ukrainlased, kes elavad väljaspool Luhans’ki, Donets’ki ja Krimmi, tahavad separatiste rohkem kaasata kui läänes elavad.